0,6 mm suuruse "ebamugav" paigutus: materjalide ja tootmisprotsesside kahekordne väljakutse
Vahetükkide suuruste valik CNC-töötluseks ei ole mingil juhul meelevaldne; 0,6 mm spetsifikatsioon kujutab endast loomupärast konflikti nii materjalide kui ka töötlemise osas. Nende sisetükkide südamiku materjalil -tavaliselt tsementeeritud karbiid või keraamika- on kõrge kõvadus, kuid nõrk sitkus; mida väiksem on suurus, seda vastuvõtlikumaks muutub sisetükk lõikamise ajal mõranemisele või purunemisele. 0,6 mm vahetükk on vaid mõne inimese juuksekarva paksus; töötingimustes, mis hõlmavad suure-pöörlemiskiirust (sageli tuhandeid pööreid minutis) ja suure-survelõikejõudu (mis ulatuvad mitme tonnini), võivad isegi väiksed vibratsioonid või löögid viia sisetüki purunemiseni, -mis võib kahjustada töödeldavat detaili või tööpinki ennast. Lisaks nõuab üliväikeste sisetükkide tootmine erakordselt suure täpsusega lihvimisprotsesse, mis põhjustab tootmiskulude plahvatuslikku tõusu, samas kui nende tegelik vastupidavus praktilistes töötlemisrakendustes langeb märkimisväärselt. See „suure-sisendi ja väikese-tasuvuse” omadus takistab sageli tootjaid seda suurust taotlemast.
Tööstuse konsensus: 0,8–1,2 mm "kuldne vahemik"
Tänu ulatuslikele praktilistele kogemustele on CNC-töötlemistööstus jõudnud sisetükkide suuruse osas üksmeelele: vahemik 0,8–1,2 mm esindab ideaalset tasakaalu tõhususe ja töökindluse vahel. See suurusvahemik tagab, et sisetükil on lõikamise ajal piisav struktuurne tugevus, hõlbustades samal ajal tõhusat laastu eemaldamist optimeeritud lõikeserva geomeetria abil. Näiteks võivad 0,8 mm vahetükid suurendada lõikestabiilsust, suurendades lõikeservade arvu või rakendades spetsiaalseid geomeetriaid (nt rombikujulised või ümmargused kujundid), samas kui 1,2 mm sisetükid sobivad paremini raskete{7}}lõike- või jämetöötlusoperatsioonide jaoks. Seevastu 0,6 mm sisetükk-oma väikese suuruse tõttu{11}}ei suuda standardsete konstruktsioonimuudatustega tõhusalt kompenseerida materjali tugevuse piiranguid. Järelikult jääb selle jõudlus reaalsetes{13}}rakendustes palju alla veidi suuremate analoogide omale, mis viib selle järkjärgulise marginaliseerumiseni turul.
Väike suurus ≠ Suur täpsus: alternatiivsed lahendused on praktilisemad
Mõnel kasutajal võib olla eksiarvamus, et "mida väiksem sisetükk, seda suurem on töötlemise täpsus." See usk on aga ekslik. CNC-töötlusoperatsiooni ülima täpsuse määravad eelkõige tööpingi konstruktsiooni jäikuse, selle juhtimissüsteemi täpsuse ja lõikeriista enda geomeetriliste parameetrite kollektiivne koosmõju; sisestuse suurus moodustab selles keerulises võrrandis vaid ühe komponendi. Mikro-töötlusrakenduste,-nagu täppisvormide ja elektroonikakomponentide tootmine-, kipub tööstus eelistama spetsiaalseid tööriistu (nt mikro-freesid ja puurid) või mittekontaktseid protsesse, nagu elektriline tühjendustöötlemine (EDM), selle asemel, et toetuda ülimaitsusele.{{10} Veelgi enam, optimeerides lõikeparameetreid (nagu ettenihke kiiruse vähendamine ja spindli pöörlemiskiiruse suurendamine) või kasutades kattetehnoloogiaid (nt TiAlN-katted kulumiskindluse suurendamiseks), võivad veidi suuremad lõiketerad saavutada sama kõrge töötluse täpsuse. See "suurema asendamine väiksemaga" strateegia mitte ainult ei vähenda tööriistade kulusid, vaid suurendab ka töötlemise stabiilsust, muutudes seeläbi tavalisemaks valikuks.
